Ajalugu
Esmakordselt mainitakse Palamust paavst Gregorius IX kirjas 20. novembril 1234. aastal, kus nimetatakse plebaan Theodoricut Paldessenist tunnistajana Valkena kloostri rüüstamise juures. Oli preester olemas, pidi olema ka kogudus ja kirik. Legendide järgi ja ka tõenäoliselt rajati Palamuse praegune kivikirik koostöös Valkena koloostri munkadega (asus tänapäevase nimega Kärknas). Tsistertslased olid lisaks kõigele muule tuntud ka tublide ehitajatena. Esmalt valmis ruudukujuline altariruum, mis esialgsel kujul oli praegusest madalam. Vähemalt kuuest müürinišist on praeguseni avatud viis. Ilmselt paiknesid külgedel kõrvalaltarid ning otsaseinas sakramentide panipaigad ehk tabernaaklid. Tänapäeval kasutame neid seinaorbasid palveküünalde süütamise kohana. Ühena vähestest on Palamuse kirikus säilinud maakivist altarit kattev paeplaat viie ristiga – enamasti heideti need reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstete käigus katoliku igandina kirikust välja.
Nõnda, kui kõik toonased kirikud, nii pidi ka Palamuse kirik täitma mitut rolli: see oli rahva kogunemise kohaks Jumala armu juurde, kuid samuti ka igapäevase tarkuse jagamise kohaks ning pelgupaigaks röövlite eest. Viimasele viitavad paksud müürid ning kaks kitsukest müürikäiku, mis viivad võlvide peale. Aknadki olid esialgu hoopis kitsamad. 14. sajandi keskel leidsid kirikus aset suuremad ümberehitused: kõrgendati altariruumi ja ehitati kiriku pikihoone niing käärkamber kiriku põhjaküljele. Ilmselt just sellest ajast pärineb ka kiriku välisseina katnud kvadraatmaaling, valgel krohvipinnal telliseid imiteerivad punased jooned. Enne reformatsiooni olevat maalingutega kaetud ka kiriku siseseinad.
Kuni Venemaa Valitseva Senati otsuseni 1772. aastal kasutati kirikut ja selle ümbrust matusepaigana. Vanimad märgid, kolm hauakivi, pärinevad 15. sajandi keskelt. Oma esialgsetelt asukohtadelt altari lähedal põrandal paigutati nad hiljem kiriku eeskotta. Paeplaatidel on jäädvustatud nimed: Gertrud Czoie (Zoegede suguvõsa), Andres Tuwe (Taubed), Berthel Raadiverest. Kirikuaias leiduvad kaks suurt kiviristi pärinevad tõenäoliselt 17. sajandi algusest.
Palamuse kirik kannab Püha Bartholomeuse nime. Esmakordselt nimetatakse teda selliselt 1627. aasta kirikuvisitatsiooni dokumentides (sellest alates on teada ka kõigi pastorite nimed). Bartholomeuse (tõlkes Tholomei poeg) tegelik nimi oli Naatanael ning temast ütleb Jeesus (Jh 1): “Ennäe, Iisraeli mees, kelles ei ole valet!”
Silmapaistvaks kunstiteoseks kirikus on 1696. aastal valminud barokkstiilis altarisein ja kantsel, mille autoriks peetakse J. D. Neuhausenit. Kalli kingituse tellijateks olid toonased Kuremaa mõisnikud ja kirikupatroonid von Ungern-Sternbergid. Seoses nälja, katku ja sõdadega värviti meistriteos alles pool sajandit hiljem. Hilisemate ülevärvimistega on kahjuks suur osa algsest peenemast maalingust kaotsi läinud. Selle sajandi alguses on AS KAR-Grupp restaureerinud ja EV Muinsuskaitseamet rahastanud kõik kolm altarimaali ning Moosese ja Bartholomeuse kujud altari külgedel.
Kirik näib olevat Põhjasõja puutumatuna üle elanud, küll aga hävisid sõjas kõik pastoraadi hooned. Kogudus kosus küllaltki ruttu ja ka kirikumõisa hooned koos köstrikooliga taastati sama sajandi lõpuks ning kirik sai torni koos kukega tipus. Kiriku kõrguseks on nüüd 130 jalga ehk 39,6 meetrit. Kui 1750. aastatel elas kihelkonnas 2000 inimest, siis 1770. aastatel juba üle 3000 hinge (nagu tänagi). Tegelikult võib sel Põhjasõja-järgsel ajal märgata kõikjal Eesti aladel suurt vaimulikku ärkamist, mis viis poolteist sajandit hiljem iseseisva riigi tekkeni.
1778. aastal valati Tallinnas kirikule kell, mis 1926. aasta vana-aasta õhtul lõhkes. 20. veebruaril 1927. aastal pühitseti uus, Tartu Teguris valminud kell, mis heliseb kirikutornis tänini. Esimene orel saabus Palmuse kirikusse 1858. aastal. Kuna see kohe roostetama kippus, viidi orel edasi Tartu. 1861. aastal jäi siia pidama uus, Tartu Kessleri valmistatud orel. 1994. aastal toodi Palamusele Põltsamaa koguduse õpetaja Herbert Kuurme vahendusel Rootsist oreli osad, mida kogudus on aastate vältel ja mitmete rahastajate abiga kokku seadnud. Seda pilli kahjuks päriselt mängima ei saadudki. 2020. aasta augustis paigaldati kirikusse kaasaegne digitaalne orel Saksamaa firmast G. Kisselbach. Oreli pühitses piiskop Joel Luhamets ja mõjuva kontserdi andis Kadri Toomoja.
1929. aasta restaureerimistööde käigus valati betoonist kiriku pikihoone võlvid, kirik sai uued pingid, põranda, uksed, aknad, ahjud, ehitati uus eeskoda. 1985. aastal paigaldati kirikusse võimas elektrisüsteem ja elektriküte ning vahetati põrandad kõikjal, peale altariruumi. Selle aastatuhande algusaastaist pärinevad muinsuskaitse rahadega valminud kiriku kivikatus, Robert Suvi loodud vitraažid altariruumis ning sõpradelt Soomest kingiks saadud pingiküte. Võib julgesti öelda, et kiriku kaunimaks loomises on osalenud kõik sugupõlved ning see töö jätkub üha.
Koguduse juhtide hulgas väärivad erilist esiletõstmist: pastor L. Kolbe, kes andis 1820. aastatel talupoegadele priinimed. Tema ajal avati 1824. aastal Palamusel kihelkonnakool. Pastorid P. E. Hirsch (1846-76) ja B. Sielmann (1876-1909) kirjutasid Palamuse kiriku kroonika. B. Sielmanni ajal ehitati ka uued hooned kõigile koolidele meie kihelkonnas.
Palamuse kihelkonnas elab umbkaudu kolm tuhat inimest, neist kiriku vahetus läheduses 700. Jumalateenistusi on peetud igal pühapäeval ja suurematel kirikupühadel. 2005. aasta paastuajast alates on igal pühapäeval kaetud armulaud, mis tähendab, et seda jumalateenistust võib nimetada ka missaks.
Suvekuudel on kirik päevasel ajal avatud ning süüdatud küünlad annavad tunnistust, et ka siis on palvetajaid. Palamuse muuseumi külastajad tutvuvad tihti ka kirikuga, kasutades soovi korral giidi.
Kogudust teenib alates veebruarist 2016 hooldajaõpetaja, kel suurem töökoormus mujal. Õpetaja kõrval tegutseb ka tegevjuht, kes hoiab kirikut ja abiruume korras, korraldab kontserte ja majutust ning teeb muud vajalikku. Koguduses tegutseb ka kaks pühapäevakooliõpetajat. Õpetaja juhendamisel tegutseb piibliring. Suurem osa koguduse tööst tehakse rahalise tasuta ja talgute korras.
Osa koguduse sissetulekutest tuleb annetustena sõpradelt Soomest ja ka Saksamaalt. Teise arvestatava osa moodustab kinnisvara kaudu saadav tulu.
Kiriku ja ka Palamuse koguduse eesmärgiks on aidata inimestel pühaks saada. See on Jumala töö inimeste juures: Tema puudutab meid oma Sõnaga, Tema tuleb meile tuntavalt ligi sakramentides: ristimises, pihis ja armulauas. Inimese osaks on vastata Jumala kutsele.
Õnnistatud teed Sulle, kallis kaasrändur, tähtede all!